Kurb

Mis toimub? Mis juhtus ? MIks ma ei saa aidata ? Kas ma tõesti olen keegi, kes teeb teistele liiga ? Ma ei taha kellegile halba, ma hoolin kõigist enda lähedastest. Palun, ma tahan ainult aidata. Ma ei suuda nii…

Mu elu on liiga tühi. Miks pean ma siin olema, kui ma olen ei keegi. Palun ma vajan abi. Ma enam ei suuda. Ma tahan aidata ja olla toeks. Miks ma ei saa ? Kes olen ma ? MIs juhtus ? Ma tahan ainult teada. Alati leidub mõni lahendus. Palun ma ju hoolin sinust. MIks sa lükkasid mu kõrvale, kui tahtsin anda sulle tuge ? MIs juhtus me vahel ? Ma ei taha sinust loobuda ega näha kuidas sa kannatad. Palun ära lükka mind kõrvale, eriti nüüd kus ma sind kõige enam vajan. Ma hoolin sinust. Palun andesta mulle mu vead. Aga räägi minuga. Ma pole täiuslik, kuid siiski ma hoolin sinust, ma ei suuda nii elada.

Andesta, kuid ma ei saa niii..

Mu ainuke soov ?

On tore. Olen üksi, kuigi tean, et ta on koguaeg minuga. Ükskõik, kus ma olen ja mida teen. Ta vaikselt tapab mind. Seda on tunda. Oskus mind mõjutada on tal väga hea. Kuid kui kaua veel ? Mitu aastat ma pean ootama ? Tunnistan, et tegin valesti, kuid nüüd on hilja. Tahaks, et sa oleksid minuga koos. Reaalselt. Oleme kuskil , kes kedagi teist pole.

 Anna andeks, et olin tookord nii noor ja rumal. Seda kõike ei oleks pidanud juhtuma. Ma kahetsen. Üks vale samm ja sind pole. Ei suuda sellega leppida. Sa oled minu jaoks kõige tähtsam. Tahaks sinuga aru pidada ja aega viita. Ma ei tea, milline sa praegu oleksid. Võin ainult kujutada. Miks ma pidin nii tegema ? Miks oli mul just selline käitumine. Igatsen sind ülekõige. Vajan sind praegu rohkem kui kedagi teist. Tahan olla su juures. Miks lased mul piinelda ja enda juurde ei kutsu ? Olen kannatanud, kahetsenud, andeks palunud. Täida see soov, mida ma soovin. Ma ei taha midagi muud. Palun täida see. Ma olen proovinud ise su juurde tulla, aga alati on keegi, kes mind ei ole lasknud. Kas see mis minuga toimub ongi minu karistus sellele ? Piinelda ? Ma olen juba niigi kannatanud. Ma ei jaksa enam. Miks sa mulle nii teed? Mida ma pean tegema, et sinu juurde saada ? Ma ei teagi sedagi, kas sa mõtled ja soovid sama mis mina. 

  See on mu ainuke soov, et ma saaks lõpuks su juurde ! 

See on elu, mis mulle antud !

I love this life. This is exactly the best of my. 

Ma elan seda vaid korra. Ja seda ei saa muuta. Paljud pole rahul minu käitumise ja valikutega, kuid ma tean, mida ma täpselt teen ja mille jaoks on see kasulik. Jah, nende hulgas on ka tohutult vigu. Need peavadki olema, teisiti ei saaks. Kuidas ma teen nii, et ma elan teiste järgi. Ma uurin ja räägin, mis teema on ja kuulan arvamusi. Ma ei taha, et neid maha tehakse ja laitma hakkatakse. See on mu elu, kus on rõõmud ja mured. See on mu elu, kus kunagi ei sure. See on mu elu, mis mulle antud. 

Tuleb liikuda edasi, mitte tagasi. 

Jõululuuletus

Jõuluvanal tore nina,

tal uus laualina.

Laual on singid, 

kuuse all kringlid.

Kõigil tuju hea, 

väljaarvatud sel seal. 

Sina

Ma ootan iga päev, 

kuna sind uuesti näen.

 

 

 

 

Ma ei saa ilma sinuta. Kuid koguaeg kui oleme koos, siis käitun täpselt nii nagu ei hooliks.  See  on vale. Palun ära mõista mind hukka. Ma lihtsalt pole osanud enda tundeid kunagi väljendada ja veelvähem neid öelda. Ma tean , et ma hoolin !

Kui oleme koos, siis olen ma õnnelik. Ükskõik, mis nägu mul peas on. Aga ma vahel tahaks nokkida ja vaikselt tülitseda. See loob tunde. Erilise. Samas ei tahaks, et sa haiget saaksid. Sa oled mul peas. Ükskõik kui külmalt ma ka ära ei käituks. 

Jah, ma ootan seda päeva kui me koos elama hakkame. Sest siis oleme tihedamini koos ja nii on kergem nii sulle kui ka mulle. Ma ootan seda. See oleks hea. Kuigi sinna on aega, ootan ma igat päeva kus oleme koos, kasvõi sekund. 

Ja ma ei solvu kergesti ega ka tülitse. Ma ei võta selliseid asju hinge nagu peaks. Ma jätan need selja taha ja unustan. Ma ei suuda elada mõttes, et ma peaks olema kurb või millegi üle pikalt juurdlema. Juhtub mis juhtub. Aga ma tean, et ma tahan sinuga olla. Ära mõtle teisiti. 

Sind on nii kerge ajada närvi, et ma lausa naudin seda. Sa vihastud nii armsalt, et ma ei suuda sellele vastu panna. Aga ma ei taha, et sa endast välja lähed. Sa võiksid sel lasta minna ja asju kergemalt võtta. See pole nii jube. Ole vabam mu kallis. .. 

Mida tegema ma peaks ?

Sa piinad mind

nagu mu südagi.

Ma ei tea

mida tegema

ma peaks.

Sa lihtsalt tulid

mu ellu nüüd.

Mida tegema

ma nüüd pean?

Anna vastus mu küsimusele.

Sest ilma sinuta ma ei saa.

Mida tegema

ma nüüd pean ?

Mida tegema

ma nüüd pean ?

Ootan õhtul, hommikul ja päevalgi.

Mil sind jälle näen.

Kuigi tean, et hirmud olen.

Aga sinna ma teha

midagi ei saa.

Sest ma ei tea.

Mida tegema ma peaks?

Raske on, aga samas ka pole.

Sa oled armas ja nii hea.

Kuigi sind ma veel ei tea.

Uskumatu, kuidas sa

oskasid mind muuta ka.

Ma ei tea sind,

ammugi veel end.

Mida tegema ma peaks?

Et ma vastust teaks.

Sa astusid mu ellu

mis on niigi hell.

Arusaamatu !

Ma käitun täiesti teistmoodi kui muidu. Pole see kes olin kunagi ja veel ammugi mitte see, kes olin mõned kuud tagasi. Ma ei taha, Ei suuda! Ma ma, ma, ma … Ma ei tea. Kuidas ? Miks ? 

Kuidas ma saan käituda nii? Miks ma teen seda, mida ma ei ole varem teinud ? Kas tõesti see ongi elu ? Mida ma senini elanud olen ? Mu sees on täiesti uus hing. Mu endine suri. Ma ei saa aru. Võimalik, et ei taha. Ei suuda. Lihtsalt elu on keeruline. Tähendab – oli. Enam mitte. Nüüd kuidagi kõik laabub. Kõik on täitsa hea. Ma suhtlen inimestega, käin väljas. Kõik tänu oma suurepärase sõbrannale, kes on mind ikka tohutult taga utsitanud. Ta on tõeline. Teda kaotada ma ei tahaks. Ma ei suudaks. See tunne… Ma tunnen, et ma elan. Aga kas see ongi see mida ma vajan ? Kas see ongi see õige ? Ma olen segaduses, nagu alati. Ma ei tea kuidas käituda ja kuidas olla. Mida öelda ja kus ? Ma lihtsalt käin ja olen. 

Kõige tipuks olen ma iseloomu ja käitumisega hädas. Olin vaikne ja kõik. Ei käinud pinda ega avaldanud eriti arvamust. Vähemasti mitte sellist, mis teistega ei ühtiks. Nüüd ma ütlen kõik mida mõtlen. Ma ei suuda. Ma ainult räägiks, räägiks tõtt! Mulle meeldib tõde. Ja see ongi praegu kõige hullem. Ma ei tea. See teeb ju haiget. Saaks aru kui ütleks seda normaalselt, aga ma olen kuri. Isegi väga. Kõige tipuks ka õel. Ma kiusan inimest ikka nii, et endal hakkab halb. Aga ma jätkan samas vaimus. Kunagi hiljem mõtlen, et sai vist halvasti. Täiesti kohutav. Miks ma nii pean tegema. Ma pole selline ! Ma ei saa aru. Ma ei taha selline olla. Ma tahan olla mina ise. ma tahan oma vana käitumist tagasi. Kuhu ma jätsin ta, miks ära läks ta mu juurest, mida halba ma tegin ? Kas asi on minus ? 

 Ei suuda… olen kõik rikkunud ma … Ei ei, EII, aitab. Ma kaon, ma põgenen. Ma ei saa nii. Ma ei mõista seda, kuidas kõik käituvad, ma ei saa aru, miks ? Miks ei saa olla nii nagu tahaks, miks peab olema teistsugune kui vaja. Olla koguaeg see kes oled, see ongi hea.
AITAB ! MA LÄHEN, MA PÕGENEN. JOOKSEN ÄRA. TAHAN ÄRA! PALUN, MA EI SAA ARU.  Kõige hullem ongi see, et ma ei tea millest ma aru ei saa. Aga ma tean, et ma tahan ära PÕGENEDA! Kuigi see ei ole väljapääs.